KUUM SUVI JA MÕNUS JAHEDUS KODUS – KUIDAS VÕIDELDA KUUMUSEGA?

Kõrge temperatuur väljas ei pea ilmtingimata tähendama kõrget temperatuuri kodus. Ja see ei sõltu ainult kliimaseadmete paigaldamisest, vaid ka hoone efektiivsest soojustamisest.

Teada on, et suvekuudel on temperatuur kõrgem. 2020. aastal oli põhjapoolkeral kõigi aegade kuumim aasta, mille keskmine temperatuur oli 1,28 ºC kõrgem kui 20. sajandi keskmine. 2020. aasta juunist augustini oli rekordiliselt kuum suvi.

Rahvusvahelise Energiaagentuuri (IEA) andmetel on alates 1990. aastast jahutamise energianõudlus rohkem kui kolmekordistunud! Lisaks sellele on üle maailma kasutuses hinnanguliselt kaks miljardit kliimaseadet ja neid saab olema veel palju rohkem. See omakorda toob kaasa energiavaesuse tekkimise ohu, ning hinnanguliselt 1,1 miljardil inimesel ei ole võimalik endale seda lubada.

Kuumus kujutab endast samuti ohtu inimeste tervisele. Näiteks Ühendkuningriigis kuumeneb üle hinnanguliselt kuni 20% kodudest. Aastas sureb seal kuumuse tõttu umbes 2000 inimest ja 2050. aastaks võib see arv tõusta kuni 7000 inimeseni!

Mis puudutab olukorda Poolas, siis Poola Teaduste Akadeemia põllumajandus- ja metsakeskkonna instituudi klimatoloogid on teinud uuringuid kuumalainete ja suremuse vahelise seose kohta Poola kümnes suurimas linnas. Tulemustest oli näha, et suremuse suurenemine on selgelt märgatav kõige suuremate kuumalainete ajal. Oluline on see, et keskmisel aastal sureb Poolas kõige rohkem inimesi talvel ja kõige vähem suvel. See reegel ei kehti aga siis, kui suvel on mitu kuumalainet. Siis langeb maksimaalne surmajuhtumite arv suveperioodile. Näiteks 1994. aastal teatati Poola kümnes suurimas linnas üle 1000 täiendavast kuumusega seotud surmajuhtumist. Selles mõttes oli see kõige traagilisem aasta.

Euroopa Teaduste Akadeemia nõukogu EASACi aruande kohaselt põhjustas 2003. aasta kuumalaine Euroopas (peamiselt Lääne-Euroopas) rohkem kui 70 000 inimese surma. 2010. aastal – 56 000 inimest.

Ülaltoodud uurimistulemused põhinevad Haridus- ja teadusministeeriumi kodulehel: www.naukawpolsce.pl

Kliimakindlad hooned

Kindlasti on vajalik tagada soojusmugavus. Milline on lahendus tulevikuks? Mis on soojusmugavus? Kuidas seda mõõta?
Igaüks soovib, et tema kodu temperatuur oleks just õige. Soojusmugavus on seisund, kus me ei pööra tähelepanu ümbritseva keskkonna temperatuurile, sest me ei tunne liigset soojust ega külma. Soojusmugavuse tunne on suuresti tingitud isiklikest eelistustest ja erinevast madalate ja kõrgete temperatuuride talumisvõimest. Igaüks meist võib end mugavalt tunda väga erinevates tingimustes. Siiski on olemas hästi väljatöötatud viisid, kuidas hoolitseda soojusmugavuse eest, eriti hoonete sees.
Soojusmugavuse teema on olnud ja on jätkuvalt paljude teadlaste uurimisobjektiks. Üks neist oli Ole Fanger, Taani insener, kelle tähelepanekud aitasid kaasa rahvusvaheliste standardite väljatöötamisele, sealhulgas praegu meie riigis kehtiv Poola standard PN-EN ISO 7730:2006 – soojuskeskkonna ergonoomika.
Põhiline näitaja soojusmugavuse määramiseks ja kontrollimiseks suletud ruumides on PMV (inglise keeles Predicted Mean Vote). See parameeter kujutab endast inimeste rühma prognoositud hinnangut, kelle soojustunne määratakse 7-pallisel skaalal, kus +3 tähendab kuuma, +2 sooja, +1 veidi sooja, 0 neutraalne, -1 veidi jahedat, -2 jahedat, -3 külma. PMV hindamisel võetakse arvesse mitmeid tegureid, sealhulgas ainevahetus, füüsiline aktiivsus, õhutemperatuur, riietus ja isegi veeauru rõhk konkreetses ruumis. Maksimaalse mugavuse tagamiseks on soovitatav, et PMV oleks suurem kui -0,5, kuid väiksem kui +0,5. Ekspertide arvutuste kohaselt kaebab sellistes tingimustes temperatuuri üle vaid 10% inimestest (see on PPD, Predicted Percentage Dissatisfied ehk rahulolematute eeldatav protsent). Eeldatakse, et soojusmugavus on suvel temperatuuril vahemikus +24 kuni +28 °C ja talvel vahemikus +20 kuni +23 °C.

Millest sõltub hoonete soojusmugavus ja kuidas seda saavutada?

Soojusmugavus mõjutab meie heaolu. See on rahulolu tajutud temperatuuriga, mis on seotud mitmete teguritega, mis tagavad kodus mugava soojuse ja niiskuse. Kõik need parameetrid, nagu õhutemperatuur, õhu liikumiskiirus, vaheseinte temperatuur ja siseruumide niiskus, on omavahel tihedalt seotud. Enamikku neist teguritest saab mõjutada, valides hoone soojusisolatsiooniks Knauf Insulationi mineraalvilla. See on kõige mitmekülgsem soojusisolatsioonimaterjal, mis on valmistatud täielikult looduslikest toorainetest. Madal soojusläbikandetegur vastab kõige rangematele soojustusnõuetele. Seepärast kasutatakse mineraalvilla nii meelsasti energiatõhusate ja passiivmajade katuste soojustamiseks, kus iga vaheseina, eriti katuse kõrgeimad parameetrid on väga olulised. Õigesti soojustatud maja tagab pidevalt optimaalse temperatuuri ruumides, hoolimata väljas valitsevatest tingimustest (temperatuur, tugev tuul, vihm, õhuniiskus). Samuti tagab see optimaalse temperatuuri ja niiskuse tingimused pööningul.

On mõned täiendavad aspektid, millel on positiivne mõju soojusmugavuse saavutamisele:

• konstruktsiooni geomeetria ja ruumide paigutus;
• projekteerimislahendused, mis vähendavad külmasildade ohtu;
• ventilatsiooni tüüp ja hoone üldine tihedus;
• kütte, sooja vee ja muude hoone seadmete tõhusus;
• hoone ümbrus (haljastus, teiste hoonete naabrus jne);
• energiatõhusad aknad-uksed.