JÄTKUSUUTLIK EHITUS JA ARENG

Tänapäeval järgib üha rohkem arhitekte ja projekteerijaid elamute, büroohoonete ja avalike hoonete projekteerimisel jätkusuutliku arengu põhimõtteid.

Arhitektid valivad ja soovitavad investoritele lahendusi, mis vähendavad hoone ülalpidamiskulusid, parandavad igapäevast mugavust ja ei avalda negatiivset mõju keskkonnale.

Jätkusuutliku ehituse peamised põhimõtted

Ehitus on üks peamisi majandussektoreid, mis tarbib väga suure osa energiaressurssidest. Praegused sotsiaalsed ja tehnoloogilised suundumused sunnivad seda sektorit rakendama jätkusuutliku arengu põhimõtteid, mille peamine eesmärk on vähendada loodusvarade ülemäärast tarbimist ja looduskeskkonna hävitamist.

Kõik ehitusprotsessis osalejad – investorist, projekteerijast, töövõtjast ja lõpptarbijani – peaksid kasutama uusi tehnoloogiaid ja lahendusi, mis on kooskõlas jätkusuutliku ehituse põhimõtetega.

Jätkusuutlikku ehitust saab kokku võtta kolme punktiga:

1. elanike mugavuse ja tervise tagamine (sotsiaalne kasu);
2. soojuskadude minimeerimine ja väga tõhusate energiaallikate kasutamine (rahaline kasu);
3. vähendada jäätmeid ja negatiivset keskkonnamõju (keskkonnakasu).

Neid kolme punkti tuleks rakendada nii uutes projekteeritud hoonetes kui ka hoonetes, mida moderniseeritakse soojustehniliselt, näiteks soojustades pööninguid ja seinu, et vähendada soojuskaotust. Meil kõigil, kes plaanime ehitada maja või renoveerida olemasolevat hoonet, tasub mõelda jätkusuutlikule ehitusele ning rakendada neid ideid juba projekteerimise etapis ja töövõtjatel ehitus-, renoveerimis- või lammutusprotsessi käigus.

Kui me kaalume uute hoonete mõju looduskeskkonnale ja meie tervisele, peaksime võtma arvesse soojuskadude minimeerimist hoonete piisava soojustamise, taastuvenergia, näiteks päikeseenergia või fotogalvaaniliste süsteemide oskusliku kasutamise ning loodust teenivate lahenduste, näiteks taimepõhiste reoveepuhastite või vihmavee säilitamise ja kasutamise kaudu.

Jätkusuutlik hoonete projekteerimine

Läbimõeldud projekteerimisel on oluline mõju ehitustööde tulevastele kuludele ja hoone hilisematele jooksvatele kuludele. Oluline on, et projekteerija püüaks võimalikult palju vähendada investeeringu negatiivset mõju keskkonnale. Kuna hoone on kompleksne toode, mis sisaldab erinevaid materjale ja komponente, siis iga valik võib mõjutada keskkonnastandardit.

Projekteerides jätkusuutliku ehituse põhimõtteid järgides peaksime kasutama erinevaid materjale, mis põhinevad looduslikel materjalidel – mõned neist on allpool loetletud ehitus-, isolatsiooni- ja viimistlusmaterjalid:

• mineraalvill, puiduvill, põhk, bambus,
• ringlussevõetud puit, kivi või metallid,
• keskkonnasõbralikud tööstusjäätmed, näiteks tellise- ja betoonijäätmed.

Taastuvad energiaallikad

Jätkusuutlik ehitamine energiabilansis peaks kasutama taastuvaid energiaallikaid nii hoonete kütmiseks kui ka sooja tarbevee saamiseks. Investorid saavad seega kasutada päikeseenergiat, fotogalvaanilisi süsteeme, geotermilist energiat (maasoojuspumbad) või biomassi. Täiendavaks elemendiks on hoonete mehaanilised taastuv-ventilatsioonisüsteemid, mis minimeerib talvel ventilatsiooniõhu soojendamisega seotud energiakulu.

Üks Euroopa Liidu prioriteetsetest sektoritest on jätkusuutlik ehitus, mis hoolitseb keskkonna, tervise ja madala energiatarbimise eest. Euroopa Komisjon on liigitanud jätkusuutliku ehituse üheks nn juhtivaks sektoriks, millel on suur potentsiaal ja võtmetähtsus Euroopa majanduse jaoks. Üks näide on ehitiste energiatõhususe direktiiv, mille sätete kohaselt peavad alates 2021. aastast olema uued ehitised võimalikult madala energiavajadusega. Vastuvõetud direktiivi eesmärk on parandada Euroopa Liidu liikmesriikide energiajulgeolekut, vähendada kahjulikke CO₂ heitkoguseid ja Euroopa Liidu majanduse sõltuvust nafta, gaasi ja muude fossiilkütuste impordist.

Euroopa Liidu eesmärk on 2030. aastaks vähemalt kahekordistada praegust energiaalase renoveerimise kiirust, sealjuures suurendada süvarenoveerimise osakaalu.